Talv on kohale jõudnud – õnneks või kahjuks. Sõltuvalt sellest, kuidas keegi aastaaega suhtub. Talvest hoolimata tahaksin jagada uudiseid meie perekonna elust ning septembrikuises uudiskirjas jagatud teemade jätkuks rääkida teile sellest, mida Jumal vahepeal teinud on.
Nagu ehk juba teate, sai meie pere sel aastal uue liikme. Tavaliselt elavad lapsed oma peres esimesest elupäevast alates, kuid meie tütar tuli meie juurde umbkaudu 900. elupäeval. Paljud on küsinud, kuidas meil läheb ning kuidas ta käitub. Tänu Jumalale ei märka me Karola käitumises suurt erinevust sellest, kuidas meie poeg samas vanuses käitus. Iga laps oskab teha nii pahandusi kui ka oma vanematele rõõmu valmistada. Ning Karola võitleb tuliselt vennaga koha pärast Emme või Issi süles 😊 Palvetage, et Jumal võiks Karola kasvades terveks teha kõik minevikuhaavad, millest meie midagi ei tea, et need teda tulevikus ei vaevaks.
Meie poeg Rasmus käib sel õppeaastal Hiiumaal koolis. Olime vanematena mures, et see muutus võib tema jaoks keeruline olla, kuid juba esimese paari päevaga sai selgeks, et Rasmus on siin oma koha leidnud. Ta saab parimaid hindeid, ning tal on võimalus õppeainetega tutvust teha veidi teistsuguse vaatenurga alt kui Lätis. See aitab iga teemat ka sügavamalt mõista. Palvetage, et Rasmus suudaks leppida ja kohaneda suurte muutustega, mida toovad kaasa uues koolis käimine ja väike õde. Kõik tundub hästi olevat, kuid me ei taha, et see olukord talle psühholoogilise trauma tekitaks.
Mis puutub Evelyni, siis pole talv kindlasti mitte tema lemmik-aastaaeg, ning see tõsiasi mõjutab tema meeleolu üsna tugevalt. Tal oli palju ideid, mida ta oleks tahtnud sabatiaasta jooksul ellu viia, kuid mitmed neist on tulnud meie perekonna praeguse eluolukorra tõttu kõrvale jätta või kevadesse lükata. Palvetage, et Evelyn võiks leida aega ja vahendeid fotograafiakursuste jaoks ning võimalusi käia kultuurisündmustel, mis talle rõõmu ja energiat annavad.
Mina (Kaspars) olen väga tänulik teie tagasiside eest eelmisele uudiskirjale. Mõned teist ütlesid, et depressiooni ning läbipõlemise tunnistamine ning paranemiseks radikaalsete sammude astumine nõuab erilist julgust. Võin öelda, et olukord on mõnevõrra paranenud. Olen selle üle väga rõõmus, kuid tervenemiseni on veel pikk maa. Küsimused, kuidas taas leida tõelist rõõmu ja kirge, ning mida teha, et mitte jõuda tagasi samasse punkti, kus olen praegu, on tihti mu mõtteis ja palveis. Palvetage jätkuvalt minu pärast, et saaksin depressioonist ja läbipõlemisest täielikult lahti. Teen kõik, mis minu võimuses, et selleni jõuda.
Tahaksin mainida veel üht palvesoovi – meie autot. Miski siin maa peal pole igavene, ning pea 400 000 km auto odomeetril pole pisiasi. Oleme autot pea iga päev oma töös kasutanud. Viimase poole aasta jooksul oleme igal kuul auto käigushoidmisse märkimisväärse rahasumma investeerinud. Taolises seisus auto puhul pole mingit garantiid, et niipea kui üks probleem lahendatud saab, ei ilmu selle asemele järgmine. Oleks hea, kui me ei peaks enam ootamatult teele jääma. Palun andke teada, kui soovite seda projekti rahaliselt toetada.
Kui teil on mistahes küsimusi selle kohta, millest kirjutanud olen, küsige julgelt. Vastame teile rõõmuga.
Aitäh, et olete meie kõrval, see tähendab meile palju.
Jumal õnnistagu teid rikkalikult, juhtigu teid ning andku teile rahu!
Häid jõule ja õnnistatud uut aastat!
Evelyn, Kaspars, Rasmus ja Karola
Minevik (klõpsa pealkirjal, et lisa lugeda)
• 8-13. oktoober. W4W võttis osa Hope for Europe konverentsis Tallinnas
• 3. detsember. Wings for Wheels korraldas juba neljandat aastat Läti Rahvusraamatukogus piduliku vastuvõtu puudega inimestele
Olevik
• 1. septembrist 2018 – 13. juuni 2019: sabati(kooli)aasta Hiiumaal, Eestis