Tervitusi Hiiumaalt!
Ja jõudsimegi koju…
Kodu ei tundu küll veel väga kodune, aga eks see tasakesi muutub…
Viimased kaks kuud on möödunud Riia kodust välja kolimise ja Hiiumaa koju sissekolimise tähe all. Samal ajal viisime osa asju ka oma pisitillukesse Riia korterisse, kus Kaspar saab käia Wings for Wheelsi teenimas ja meie koolivaheaegadel ööbida.
Kolisime Riiast kolm korda, viimast korda 30. augustil. Kogu kola läks kastides uue kodu kõrvalhoonetesse. 31. augustil allkirjastasime lepingu ja samal õhtul kolis eelmine üürnik välja. Kõik käis nii kiirelt ja ülepeakaela, et kui mõned päevad hiljem Tallinnas koju sõiduks bussi ootasin, olin üllatunud, et buss on juba kohal ja ees. Viimasel minutil taipasin, et see oli Tallinn-Riia buss, mitte Tallinn-Hiiumaa…
Esimene kuu on segaduse tunne olnud meil kõigil – eriti raskelt Kasparil ja Karolal. Karola ei räägi oma probleemidest, aga mängib pidevalt Läti lasteaeda ja sealsete sõpradega mängimist ning on kodus pidurdamatu ja kontrollimatu. Lasteaias on ta ideaallaps ja kuigi panime ta oma energia väljaelamiseks ka sportmängude/jalgpalli trenni, siis ka seal hoiab ta end tagasi. Kaspari probleemid olid etteaimatavad ja täiskasvanuna oskab ta end (paremini) väljendada, aga ka tal pole kerge.
Rasmusel ja Rebekal on elukohavahetus olnud kergem. Rasmus läks tagasi oma vanasse kooli sõprade juurde ja kuigi kooliprogrammiga on praegu veel probleeme, siis sotsiaalselt saab ta hakkama. Rebeka nuttis esimestel päevadel ja keeldus lasteaeda minemast, kui seal läti keelt rääkida ei saa, aga nüüd saan kasvatajatelt pidevalt sõnumeid, kui tubli Rebeka on ja kui hea suhtleja. Ta küll ei saa aru, et miks meil enam läti kodu pole ja miks me peame minema tädi korterisse (meie Riia korter), aga muidu on ta hästi kohanenud.
Minu (Evelyni) stabiilsus selles hullumeelses ajas on olnud minu töö kingitus.ee tekstikirjutaja/tootespetsialistina, mida olen teinud nüüdseks neli kuud. Jätkan misjonitööd aidates juhtida European Disability Networki
(EDN – Euroopa Puuetega Inimeste võrgustik), mis on osa Euroopa Evangeelsest Alliantsist. Selle raames olen ka oktoobri alguses Sarajevos, Bosnias Hope 2022 konverentsil, kus esindan EDN-i.
Kaspar jätkab W4W-i tööga suuremalt osalt distantsilt – jätkuvad tiimikoosolekud, väikegrupitöö, mentorlus. Koha peal külastatakse pansionaati ja kord kuus nädal aega on Kaspar Riias ning teeb füsioteraapiat ja muid koha peal vajalikke toimetusi.
Meilt on küsitud, et kuidas meid saaks aidata. Peamine abi on eestpalve. Vajame seda, et harjuksime uue eluga siin Hiiumaal, aga samal ajal ka ei unustaks läti keelt ja läti juuri. Samas on hea saada ka praktilist abi, kas rahalise toetuse või mõne meie murekoha lahendamise näol.
Oleme tänulikud EEKBKL abile, kes toetasid rahaliselt kolimist ning jätkavad igakuise toetusega, kuni oleme end siin sisse seadnud. Lisaks sellele on meie toetuseks loodud endistest misjonäridest ja pastoritest tugigrupp, kes meid ära kuulavad, meiega koos palvetavad ning abiks püüavad olla. Tore on jagada inimestega, kes ise on olnud samas olukorras. Sellest on palju abi.
Järgnevas nimekirjas on mõned praktilised asjad, millega meil on vaja tegeleda ning mis abi eest oleme tänulikud:
● Akende siseviimistlus. Päev enne sissekolimist vahetati majal kõik aknad. Akende sisetööd jäid meile. Loodetavasti saame need Kaspari venna ja vennapoja abiga sel nädalal suurema töö tehtud, aga aknaid on palju…
● Radiaator Rasmuse tuppa. Praegusel momendil on ta toas vaid elektriradiaator. Pikas plaanis on ta tuba vaja laiendada ja lahendada ohtliku trepi probleem.
● Karola toa kardin. Karola toal on kolmnurkne aken, kuhu ei saa panna klassikalisi kardinaid või rulood.
● Uus veesüsteem. Meil ei ole siin puhas arteesiakaevu vesi nagu Kärdlas, aga tuli välja, et olemasolevate filtrite õigel ühendamisel on puhast vett võimalik saada. Seega vesi ei ole küll ideaalne, aga seda on võimalik kasutada, aga tänapäevaste filtritega saaks vee täiesti puhtaks.
● Soojustus ja laudis majale. Majale oleks vaja panna laudis ja enne seda lõpetada alustatud soojustamine. Sellega võib natuke oodata, aga meie õue linnud on otsustanud, et seda soojust võiks oma pessa viia. Üks väga ülbe rähn püüab me maja räästasse endale talvekodu teha. Me ei ole nõus, aga ta on väga järjekindel.
● Meil oleks vaja uut mööblit (ja ehitada sisse mõned kapid), aga enne kui maja meie nimel ei ole, ei ole seda mõtet teha. Samas tähendab see seda, et asju pole kuhugi panna ja tüdrukud magavad ajutistel asemetel.
● Me ootame võimalust saada pangalaenu, et meie unistuste kodu, kus juba praegu sees elame, endale osta. Praegu elame majas broneerimislepinguga. Pangalaenu saamise tingimusteks on maja hindamine ja Kasparile suurem ametlik sissetulek.
● Kaspari osaajaline töökoht Hiiumaal.
● Kodutunne. Oleks tore, kui me tunneksime siin kodutunnet ja et segadust meie ümber – nii füüsilist kui vaimset – enam ei oleks.
● Kastid võiksid ise tuppa ja õigetesse kohtadesse end lahti pakkida ☺
Kõik on sellised praktilised pisiasjad, mis pikas plaanis kindlasti kunagi lahenevad, aga praegu häirivad.
Kui keegi soovib rahaliselt või praktiliselt nende lahendamisele kaasa aidata, siis oleme väga rõõmsad.
Aga milline rahu ja vaikus siin on! See on imeline!
Aitäh kõigile, kes meid nõu ja jõuga toetavad! Nii hea, kui on olemas toetav kogukond.
Õnnistusi soovides,
Evelyn, Kaspars, Rasmus, Karola, Rebeka