Tervitusi Hiiumaalt!
Häid jõule ja head uut aastat!
Juba rohkem kui aasta tagasi kolisime Riiast Hiiumaale ja lõpetasime täisajalise misjonitöö. Minu (Evelyn) Eestis “maandumine” ei ole läinud kergelt. Ma arvan, et toimus hädamaandumine ja ma ikka veel parandan neid osi endas, mis kannatada said. 🙂
Kolimine on jube – ärge kunagi kolige (vähemalt mitte perega välismaalt kodumaale 🙂 ). Kolimisele kui juba iseenesest raskele tegevusele tuli meil lisaks teadmatus, kuhu kolime ja kus on meie kodu. Praegusesse koju kolisime 1. Septembril 2022 broneerimislepinguga. Minul oli täiskohaga töö, Kaspar sai füsioterapeudina poole kohaga tööle 1. novembril. Maja tollase omaniku närvid andsid järele detsembri lõpus ja nõudis maja ostu nüüd ja praegu.
Kes on kunagi pangast püüdnud laenu saada, teab, et laenu saamise üheks tagatiseks on vähemalt pool aastat kestnud täistöökoht. Sellele lisaks ei ole pangad eriti huvitatud kinnisvarast Hiiumaal. Sellegipoolest sündis ime ja 9. Veebruaril 2023 allkirjastasime notaris ostu-müügi lepingu. Siia kirjutades paistab see lihtne, aga detsembrist veebruarini kaotasime me miljoneid närvirakke ning ainult tänu meie ustavatele eestpalvetajatele suutsime sellest protsessist läbi minna.
Arvatavasti nii suur elumuutus, kolimine, traumaatiline majaost ja minu raskused selle kõigega toime tulla lisasid juab niigi stressirohkele misjonitöölt koju tulemisele oma jälje. Kõige raskem on teistel sellest aru saada, sest mina kolisin ju koju (kus ma pole küll elanud viimased 27 aastat). Igatahes, nagu näha sellest kirjast, olen ma tasakesi hakanud “august” välja ronima ja tunneli otsast paistab valgus.
Ega meil teistelgi peres kerge ei ole (olnud), aga tasakesi harjuvad kõik. Rebeka (5) on meil kõige paindlikum ja seltsivam ja temal võttis uue lasteaiaga harjumine vaid paar nädalat. Praegu püosiseb ta vaid selle üle, et võiks juba kooli minna, sest hambad tulevad ära ja lugemine on ka juba Rasmuse 1-klassi tasemel.
Karola (7) võttis eelmisel aastal lasteaias harjumine mitu kuud. Sel aastal läks ta esimesse klassi ja kooliga harjumine alles kestab. Akadeemiliselt saab ta ilusati hakkama, aga uute olukordadega harjumine läheb tal aeglaselt. Kogu koolipäeva hoiab ta oma temperamenti vaos ning alles kodus elab kõik pinge välja. Nii eelmisel aastal, kui ka sel aastal, käib Karola jalgpallitrennis. Tüdrukuna on ta trennis vähemuses, aga talle trenn väga meeldib. Sport on kindlasti üks tema tugevusi.
Väga sportlik on ka Rasmus (14), kes pidevalt esindab oma kooli spordivõistlustel ning sellele lisaks mängib tennist ja tantsib rahvatantsu. Võimalusel osaleb ka kristlikel noorteüritustel. Koguduses aitab kaasa arvuti taga laulusõnade näitajana. Koolis läheb tal normaalselt, kuigi spetsiifilise eesti keelega on vahel raskusi. Inglise keele tunnis peab ta tihti uute inglise keele sõnade asmele õppima hoopis uusi eesti keelseid sõnu 🙂
Kaspar on osaajaga füsioterapeut, kus suurimaks peavaluks on eesti keel, millega suhtlustasandil pole probleemi, aga meditsiiniliste tekstide krijutamine ei tule nii kergelt. Kaspar jätkab osaajaga ka Wings for Wheelsi tööd nii läbi veebi, kui ka kord kuus koha peal. Sel suvel toimus W4W-l päevane sündmus “Aarete saar”, kus saime paljusid vanu sõpru silmast-silma näha. Rohkem saab lugeda siit.
Mina (Evelyn) jätkan oma kaugtööd copywriter/tootespetsialistina kingitus.ee-s. Sellele lisaks olen tegev Euroopa Evangeelse Alliantsi (EEA) Euroopa Puuetega Inimeste Võrgustikus (European Disability Network), kus viime läbi veebidiskussioone ja esindame puuetega inimsi erinevatel kristlikel konverentsidel. Mina käisin kohal eelmisel oktoobril toimunud EEA konveretsil Sarajevos, Bosnias ja selle aasta mais State of Europe konverestil Stockholmis.
Palun palveta:
– Et mina (Evelyn) saaksin lõpuks kodutunde ja tuleksin välja misjonitöölt koju tulemise stressiga
– Et Kaspari eesti keel areneks
– Et Karola harjuks kooliga ja ta koolistress väheneks
– Et Rasmus jõuaks eesti keeles oma klassikaaslastega samale tasemele
– Et Rebeka, Karola ja Rasmus ei unustaks läti keelt
– Et W4W jätkaks kuulutustööd ja jüngerdamist Läti puuetega inimeste seas
Me ei ole olnud peale kolimist suhtlemises väga edukad, aga oleme väga tänulikud igale ühele, kes on meie eest palvetanud ja meie osaajalist misjonitööd rahaliselt toetanud. Aitäh, et olemas olete!
Õnnistusi soovides
Evelyn, Kaspars, Rasmus, Karola ja Rebeka