Aasta 2014 on meie perele muutuste aasta.Peaaegu võiks tsiteerida „Kukeaabitsat“ : „…kõik, kõik on uus – septembrikuus!“ Kuigi septembrini on õnneks veel aega ja „kõik, kõik“ meie elus siiski ei muutu, on puhumas uued tuuled.
Alustan esiteks Humanitaarabi projekti ülevaatest, mis oli küll traditsiooniline, aga meie jaoks tõi see siiski kaasa muutusi. Selle projekti ettevalmistus ja läbiviibimine kulutab mul palju närvirakke ning kaalusin sel aastal isegi võimalust mitte osaleda. Peale positiivset otsust (teistele siis 🙂 ) sain kokku parima admin.tiimi, kes meil iial on olnud. Ka Kaspar oli sel aastal selles grupis. Tiim oli lausa nii hea, et kui ma keset projekti päevapealt nii haigeks jäin, et edasi töötamine osutus võimatuks, sai tiim väga hästi ka ilma minuta hakkama. Võib-olla järgmisel aastal ma olengi vaid koordineerija rollis ja lasen teistel töö ära teha :-). Seega mõnes mõttes ei olnud projekt sel aastal minu jaoks kõige raskem (voodis magamine on ju kergem 🙂 ), aga samas kuna mu haigus kestis 2 nädalat, siis lükkusid paljud tööd edasi – nagu ka selle uudiskirja välja saatmine.
Statistiliselt osales projektis 349 inimest, 32 rahvusest, neist 117 olid teismelised. Me laadisime maha 7 veoauto koormat toidu- ja humanitaarabi, jagasime 1500 toiduabi pakki, jagasime riideabi 3157 inimesele. Viisime läbi lasteprogramme, noorteõhtuid, evangeelseid õhtuid; külastasime lastekodu, vanadekodu, psühhoneiroloogia haiglat ja vanglat. Meil oli spetsiaalne programm naistele ja liikumispuuetega inimestele. Meil oli kolm juuksurit, kes lõikasid tasuta juukseid 54 inimesel. Statistika koha pealt ei ole ümmargused numbrid väga usutavad, aga selle nädala jooksul tulid päästmisele täpselt 300 inimest. Programmi liikumispuuetega inimestele korraldas Wings for Wheels ning kohale tuli lausa 77 inimest. Ei saa just öelda, et kõik neist olid liikumispuudega, aga neile kõigile oli vaja Jumalat. Tänu meie programmile saime Jelgavas häid kontakte ja meid oodatakse sinna tööd jätkama. Oleme juba ammu otsinud võimalust alustada Jelgavas tööd ning see pakkumine oli vastus meie palvele. Jumal tegi selles linnas tööd ja jätkab seda. Me pole kunagi enne töötanud üksmeeles koos 23 eri konfessiooni pastoriga – kirikud avasid meile uksed ja peaaegu kõik üritused toimusid erinevates Jelgava pühakodades. Oktoobris korraldab LKSB (Läti EEÜÜ) samuti Jelgavas evangeelse nädala. Jumala töö läheb edasi!
Wings for Wheelsiga alustame sel suvel uue laagrisarjaga – „Hommikukaste“. See laager toimub Eesti piiri lähedal kaunis külalistemajas/kämpingus 26.-29.juunini ning on mõeldud liikumispuudega kristlastele. See on laager neile, kes soovivad Jumalat paremini tundma õppida ja veeta pikk nädalalõpp koos teiste kristlastega. Huvitav on selle laagri planeerimisel see, et laagrisse soovib tulla rohkem personali, kui meil tegelikult vaja on, aga osalejaid veel ei ole. Kuna „Väljakutse“ laager on kasvanud suuremaks, kui on meie võimalused, siis osalejad peavad valima kahe laagri vahel, sest mõlemasse kohti ei jätku. Samas on „Hommikukaste“ uus laager, mille sisu ei teata ning probleemiks on selle lühidus. Samas aitab lühidus teha intensiivse programmi ning hoiab kulud madalad. „Väljakutse 7“ laager toimub 18.-27. juulini jälle Raiskumis internaatkoolis. Sinna on nii suur tung, et esimesed ankeedid saabusid juba eelmisel sügisel. Meie eelistame selles laagris inimesi, kes tulevad sinna esimest korda ja neid, kes muidu istuvad kodus nelja seina vahel. Palun palvetage meie laagrites osalejate eest ja nende laagri valikute eest. „Hommikukaste“ oleme võimelised omadest ressurssidest maksma, aga „Väljakutse“ laager maksab umbes 10 000€ ja sellest rahast on meil koos õige pisut. Palvetage meie finantsilise olukorra eest ja et selle puudumine ei takistaks laagrite toimumist. Igal kevadel oleme olnud samas olukorras ja igal sügisel kiidame Jumala hoolitsust rahaliste imede näol. Vajame palveid ka Ruzanna – W4W vene osakonna juhataja – Lätti saamiseks. Ta on ikka veel Venemaal ja ootab Läti elamisluba. Poliitiline olukord ei ole seda mitte lihtsamaks teinud. Palvetame, et ta jõuaks Lätti enne sanktsioonide kehtestamist.
Wings for Wheelsil on ka häid uudiseid. 2008 aastal oma bakalauruse tööle kliente otsides, kohtus Kaspar esimest korda Santaga. Santa oli nõus saama tasuta füsioteraapiat, aga ei olnud huvitatud Jumalast. Nüüd natuke rohkem kui viis aastat hiljem, on ta saanud päästetud, käib regulaarselt kirikus ning sel pühapäeval 31.03.2014 sai ta ristitud. Tänu Jumalale!
Eelmises kirjas me palusime palveid auto pärast, sest see vajas suurt remonti ning küsimus oli, et kas me saame selle autoga edasi sõita. Aitäh palvete eest! Remondi tegime ära, aga siis pakuti meile väga hea hinna ja maksmistingimustega müüa 2006 aasta Toyota Avensis. Tundsime, et see on Jumala vastus meie palvetele. Kohe varsti leidsime ka ostja meie vanale autole ning meie Opel Astra teenib endiselt misjonäriautona. Praegu sõidame uue autoga, millest omaks 
saame tunnistada natuke üle poole. Teise poole maksame aasta jooksul. Me tegelikult ei teagi täpselt, kuidas me pool raha kokku saime. Meie jaoks oli ka see väga suur summa. Palvetage, et see ime jätkuks ka edaspidi (või äkki soovid ise selles imes osaleda?)
Hiljemalt septembris peame kolima välja oma praegusest Riia kesklinna korterist. Selle korteri saime õnnistusena sel ajal, kui Rasmus oli just sündinud, aga meil kästi meie eelmisest elukohast lahkuda. See korter asub väga heas kohas (strateegiliselt, mitte ilu mõttes) ning on meid hästi teeninud. Samas on kodu teinud mind haigeks ja süvenenud on allergiad, mis mul enne vaid harva välja lõid. Kesklinna saastatus ei tee seda ka paremaks. Kuna plaanime Rasmuse panna kahe aasta pärast Riia Eesti kooli, mis asub teiselpool Daugavat, siis oleme otsinud kodu sinna kanti. Kodu leidmine ei ole raske (kui meie ametinimetuses muuta üks täht – misjonär = miljonär :-)) , aga kuna meil on väga konkreetsed soovid, siis kuulutuste lugemisest ei ole kaugemale saanud. Eelmisel nädalal käisime ühte kohta vaatamas, mis piltide, kuulutuse teksti ja üüri summa järgi ei oleks pidanud meile sobima. Kohale jõudes oli Rasmuse kommentaar, et küll siin lõhnab hästi ja kas me kolime kohe sisse? Kaspar tundis end nagu kodus ja mina armusin (korterisse, mitte omanikesse 🙂 ). Me ei saa veel midagi konkreetset rääkida, sest läbirääkimised alles käivad. Lühidalt öeldes on see neljatoaline, kahe korruseline (teine, kolmas korrus) osa ridamajast 100m Riia piirist väljas ja 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel Rasmuse tulevasest koolist. Oleme alustanud raha kogumisega, et maksta ära kahe kuu üür ning lõpetada remont (põrand teisel korrusel, kolm ust, ukse piidad, välistrepp). Esimest korda tegime rahakogumise ka visuaalseks ja Rasmus (meie muidugi ka) saab jälgida kuidas raha saabudes 
temperatuur kraadiklaasis tõuseb. (Tahad sellest kõigest rohkem teada? Vastan hea meelega kõikidele küsimustele, aga siin praegu rohkem detailsemaks ei lähe).
Ka Rasmuse elus on toimunud muutused – juba kuu aega ei käi ta enam lasteaias, vaid eelkoolis. Tema jaoks on see lausa täht-tähelt õige, sest tema rühm on ühes kooliklassis. Rasmus käib kristlikus eralasteaias/koolis, kus tavaliselt minnakse eelkooli 5-aastaselt, aga Rasmus peaks selleks veel mitu kuud ootama. Samas oli tal lasteaias igav („me ainult joonistame ja mängime, aga me ei õpi mitte midagi“) ning kasvatajad soovitasid ta eelkooli rühma panna. Rasmus on nüüd küll kõige noorem, aga ta ei kurda enam igavuse üle. Ühel päeval „käisid“ nad lausa Kuu peal. 🙂 Septembris kolib kogu lasteaed uude majja, mis jääb meie tulevasest elukohast väga kaugele, aga eks me hakka siis rongiga lasteaias käima :-). Kevadeti tundub mulle alati kõik võimalik! 🙂
Aitäh palvete ja toetuste eest!
Jumala õnnistusi soovides,
Evelyn, Kaspars ja Rasmus