Tere!
Üks kuu on jälle möödas ja sügis on oma täies hiilguses. Meie elu Lätis on läinud peamiselt Kaspari õpingute tähe all. Praegusel momendil on tal käsil kolmenädalane kehakultuurisess ning ta tuleb koju vaid nädalavahetusteks. Samas ega ta füsioteraapia õpingud sel semestril pole vähem intensiivsed ning alates septembri algusest on Kaspar olnud rohkem Riias kui kodus ning seetõttu on elukoht Riias olnud väga tähtis. Eelmise õppeaasta algul sai ta kord nädalas öö veeta tuttavate juures ning hiljem ühiselamus. Sel aastal ta ühiselamusse kohta ei saanud ning septembris elas ta kolm nädalat tuttava korteris, kes ise oli välismaal. Nüüd kuni jõuluteni saab ta elada tuttava tuttava korteris, mis on koolile nii lähedal, et ta ei pea iga päev sõidupiletite eest maksma. Kõik korterid (välja arvatud ühiselamu) on talle olnud tasuta (!) ning praegu maksab ta vaid kasutatud elektri eest. Järgmine semester paistab tulevat sama tiheda õppekavaga ning see kinnitab, et märtsis oma vaja oma kodukandist ära kolida. Praegu unistame Jurmalast ning usume, et seal on meid ootamas ilus ja odav korter. Kuna näeme, kuidas Jumal on hoolitsenud Kaspari elukohtade eest, siis oleme kindad, et Tal on võimalik leida meile ka taskukohane korter.
Kaspari õpingutele lisaks oleme Riias alustanud ka väikegrupi tööd puuetega inimestele. Esimene kokkusaamine toimus 5.oktoobril ning järgmise oleme plaaninud 9. novembriks. Praegusel etapil oleme seda võimelised läbi viima vaid kord kuus. Meie laagri rahvast oli kohal 5 inimest. Olime osaduses, kõik said rääkida oma tegemistest ja plaanidest, jagasime Jumala Sõna. Pärast toimus ekskursiooni „Tunne Riiat“, kui osalejaid autoga koju viisime.
Kaspar on lisaks oma õpingutele leidnud aega ka jätkata Valdemarpilsis inglise keele õpetamist. Kui ta aasta tagasi alustas, siis tema õpilased olid ateistid ja ei rääkinud ühtegi sõna inglise keelt. Õpilasi on tulnud ja läinud, aga üks neist räägib tänaseks inglise keelt juba suhteliselt hästi ning alates septembrist on ta meiega NM-i keskuses pühapäevastel koosolekutel kaasas käinud. Paar viimast korda on ta olnud koos oma abikaasaga (kes ka inglise keelt õppis). Kumbki ei ole veel oma otsust Jumala kasuks teinud, aga nad mõlemad on sellele üsna lähedal. Kaspar on neile ainult keelt õpetanud, nendega suhelnud, küsimise peale andnud lugeda vaimulikku kirjandust ning Jumal on teinud kõik muu.
Teisipäeviti käime ikka veel Valdemarpilsis NM-i keskuses abiks – Kaspar aitab praktilistes töödes ja mina olen kontoris. Minu peamiseks ülesandeks on korras hoida raamatukogu ning teha ettevalmistusi jõuluteaegseks tervitus-ja reklaamlehtede välja saatmiseks ning sellele lisaks täidan jooksvaid ülesandeid.
Selle aasta kogemustele toetudes hõivati mind uuesti ka järgmisel aastal (23.veebruar-2.märts) lõuna Lätis toimuvasse rahvusvahelisse kristlikusse sotsiaalprojekti (sel aastas kutsusin seda humanitaarabi ja evangelisatsiooni projektiks, aga lõpuks on projektil ka ametlik nimi). Minu ülesanneteks on koordineerida lätlaste osalust ning aidata kaasa kohapeal paberitöödes. Loodame, et meie kolimine 6.märtsil ei hakka seda projekti segama.
Enne Kaspari õpinguid oli meil tihti olukord, kus mul oli hästi palju tööd ja Kasparil vähem. Praegusel momendil on see vastupidi ning kuna ma ei ole Talsi kandis endale rohkem rakendust leidnud, siis olen ma rohkem vabam, kui olen harjunud. Õpin läti keelt,
valmistun puuetega inimeste laagriks ning mul on aega teha asju, mida enne aja puudusel edasi lükkasin.
Palun palveta:
- Kaspari õpingud (õppimine, sõitmine, kodust eemal olek)
- Väikegrupp puuetega inimestele
- Kaspari inglise keele õpe ning ta õpilased
- Meie tulevane korter (loodetavasti Jurmalas)
- Evelyni tööd ja tegemised
Õnnistusi,
Evelyn&Kaspars