2012. aasta 7. juulil kogunesid 61 inimest Raiskumsi eriinternaatkooli, et osaleda Riia Noorte Missiooni Wings for Wheels tööharu poolt korraldatud suvelaagris “Challenge 5” (eesti keeles “ Väljakutse”). Pooled laagris osalejaist olid liikumispuudega ning teised olid kohal selleks, et aidata esimestel oma puude piirangutest üle olla.
Me alustasime laagrit tutvustuse ja mänguga, kus osalejatel tuli tikust tuld tõmmata ja tiku põlemise ajal rääkida midagi iseendast. Mõnele osalejale oli see juba esimeseks väljakutseks, kuna nad polnud veel kunagi ise tikust tuld tõmmanud. Õhtul jagunesime gruppidesse ja püüdsime vastata rasketele, aga huvitavatele viktoriini küsimustele.
Pühapäeva hommikul tulid meile külla ülistusgrupp ja pastor Riia Morning Star 
(Hommikutäht) kogudusest ning aitasid meil jumalateenistust läbi viia. Õhtul saabus Riia Gospelkoor, kelle kontsert oli üheks laagri tippsündmuseks ja pani meid terve laagri jooksul rõõmsalt naeratama.
Nädala jooksul kuulasime erinevaid loenguid, mille ühisosaks oli väljakutse anda oma elu 100% Jumalale ning olla osa Tema plaanist inimkonna jaoks. Ühel õhtul oli meil võimalus gruppides selle üle diskuteerida ning oma arvamust avaldada. Igat päeva alustasime hommikvõimlemisega, et oma keha üles äratada. Sellele järgnes lühike vaimulik mõtisklus ja palve, mis aitas meil igal hommikul avada oma vaimseid silmi. Nädala jooksul oli meil ka mitmeid Raili juhitud ülistushetki. Raili on soomlane, kes on sündinud pimedana, aga see ei takistanud tal kitarri ja klaverit mängida ning lätikeelseid laule laulda. Meil oli mitmeid võimalusi lasta laagri külalistel ja laagri personalil meie eest palvetada ning Jumalat (paremini) tundma õppida.
Füüsilisteks väljakutseteks oli Raiskumi ja kooli ümbruses orienteerumine, osalemine sportmängudes, jalutamine, terve päeva ratastoolis istumine ja mõnele meie seast isegi lähedalolevas järves ujumas ja suplemas käimine. Igaühel oli võimalus käia füsioteraapias ning lasta end masseerida ja/või õppida just endale kohandatud harjutusi, millega end hiljem kodus edasi treenida.
Selleaastasel filmiõhtul näidati meile filmi “Kõikvõimas Evan”, mis pani mõtlema, kuidas Jumal kasutab meid oma plaani ellu viimiseks ja et Jumal vastab palvetele tihti teistmoodi, kui me seda Temalt ootame. Meil oli ka võimalus piiluda ühe kommunistliku Aasia riigi igapäeva. Kuulsime ja nägime kui raske on sealsete inimeste elu ning saime teada, et meie võime seda riiki oma palvete kaudu muuta.
Loovuse arendamiseks saime osaleda kahes töötoas, kus esimeses õppisime vaaside 
dekoreerimist ning teises näitlemist. Saime teada, et kogu elu võib olla teater – seda tuleb vaid osata tähele panna – ning ratastool ei ole näitlemise juures takistavaks asjaoluks. Tore oli oma fantaasiat rakendada ning lõbusalt ja kasulikult aega veeta.
Meil oli võimalus minna tagasi koju kaunimatena kui laagrisse tulles, sest saime lasta juukseid lõigata ja küüsi värvida. Tavaliselt on meil väga raske juuksurit või maniküürijat külastada ning seetõttu kasutasid paljud osalejad pakutud võimalust.
Vabal ajal saime mängida mõtlemist treenivaid lauamänge – kabe, male, scrabble, monopol, mälumäng ning üksteist paremini tundma õppida.
Igal aastal on laagri üks päev nimetatud “Ekstreempäevaks” ja sel päeval saame osaleda tavalisest veelgi suurematel väljakutsetel. Eelmistes laagrites oleme käinud seiklusrajal ja kiikunud 20m kõrgusel, oleme käinud jõe peal parvetamas, läbinud ekstreemseid teelõike ja sõitnud ATV ja bagiga. Sellel aastal sõitsime Läti suurimasse hobusekasvatusse. Meile näidati, kuidas hobuseid treenitakse, kus nad elavad ning 
milliste vahenditega hoitakse hobused kaunid. Elevust tekitasid hobuste “juukselakk” ja “maniküürkäärid”. Peale ringreisi tallides saime ise hobuseid paitada ning leivaga sööta. Kõikide suureks lemmikuks oli imearmas väike poni, keda ulatusid silitama ka ratastoolis istuvad inimesed. Suur osa meist sai ka hobuse ja/või poniga ratsutada. Sellest polnud midagi, et me ei suutnud ise neile selga ronida või kindlalt seljas istuda, sest meil oli kaasas mitmeid tugevaid mehi, kes seda meil teha aitasid. Teised, kes hobuse seljas ratsutada ei saanud või ei soovinud, said käia pikal ringreisil hobukaarikuga ning näha imeilusat Burtnieku järve. Ekstreempäeva lõpetasime lõkkeõhtu ja piknikuga, kus saime värskes õhus oma elust rääkida ning osalejate kirjutatud luuletusi kuulata. See päev hääletati Riia Gospelkoori kontserdi kõrval ühehäälselt laagri parimaks päevaks.
Laagri lõpetasime anonüümsete ankeetide täitmisega, et järgmise laagri saaks veelgi paremini korraldada. Hiljem oli kõikidel võimalus jagada oma kõrghetki teistega ning isegi tavaliselt kõneprobleemide tõttu häbelikult vaikivad osalejad jagasid kõigi ees avalikult oma mõtteid ja tundeid.
Oli väga tore oma kodust välja saada, olla kristlikus osaduses, kohtuda sõpradega ja leida uusi sõpru. Kõige toredam oli näha kahe inimese – üks oli assistent ja teine osaleja – muutumist, kui nad võtsid Jeesuse vastu oma isiklikuks Päästjaks.
Aitäh Jumalale, organiseerijatele ja sponsoritele toreda laagri eest! Suur tänu ka kõigile isiklikele abistajatele, kes suuremas osas tegid seda tööd esmakordselt ning pidid üle saama oma hirmudest teadmatuse ees ning õppima kiirkorras selgeks uue ameti.
“Challenge 5” on tänaseks juba ajalugu ning “Challenge 6” ootab oma järge. Me loodame, et laagri lõpp on kõikidele laagrilistele uueks alguseks, et vastu võtta uusi väljakutseid, uusi võimalusi ning elada Jumala juhtimises. “Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks” (Fil. 4:13)
Õnnistusi soovides,
Wings for Wheels
Riia Noorte Missioon
Rohkem pilte saab vaadata siit