2-8 juulini toimus Talsi Kristlikus Koolis Riia Noorte Missiooni Wings for Wheels suvelaager “Challenge 3”. Selles osales 19 liikumispuudega inimest erinevatest Läti piirkondadest ja ka Maksil oli võimalik Eestist kohale tulla. Neile lisaks aitasid laagri toimumisele kaasa kolm last ja 21 abilist Lätist, Taanist, Eestist ja USA-st.
Juba laagri nimi „Challenge“ (eesti keeles väljakutse) väljendab seda, et laagris osalemine on seotud väljakutsetega. Väljakutse on leida 
vajalik personal ja isiklikud abistajad; laager ettevalmistada; otsida laagrile sponsorid; leida osalejatele transport; tuua Talsi Kristlikusse Kooli voodid; teha elamine nii ligipääsetavaks, kui võimalik; laager läbi viia; transportida laagrilised tagasi kodudesse jne. Sellele lisaks oli sel aastal laager neljakeelne – läti, vene, eesti ja inglise – ning kõik tegelused ja loengud tuli tõlkida kõikidesse keeltesse ning kõigil laagrilistel oli võimalus praktiseerida oma võõrkeele oskust.
Laagri päevaplaan koosnes samuti erinevatest väljakutsetest. Meil oli viktoriin – väljakutse osalejate haritusele; 
foto mäng – väljakutse loovale mõtlemisele ja võimele teha tiimitööd; kunstitöökojad – väljakutse ja võimalus luua midagi oma kätega; sportmängud ja Talsis orienteerumine – väljakutse füüsilisele kehale; loengud – väljakutse vaimule; seiklusrada – väljakutse vaprusele ja psüühikale jne. Sellele lisaks oli kõikidel osalejatel võimalus lasta Ameerika hambaarstide tiimil oma hambaid kontrollida ja parandada.
See oli esimene aasta, kui üheks laagripäevadest oli pühapäev ning laagrilised said võimaluse külastada Talsi Baptistikoguduse jumalateenistust. Paljudele osalejatele oli just jumalateenistus laagri meeldejäävaimaks hetkeks. Suur osa Läti kirikutest ei ole ratastooli kasutatavatele inimestele ligipääsetav (seda ei saa enam öelda Talsi Baptistikoguduse kohta) ja paljudele osalejatele, ka neile, kes olid juba usklikud, oli see esimene kord jumalateenitusel viibida. 
Meil oli võimalus jagada oma tunnistusi ja kutsuda kogudust üles viima evangeeliumi sõnumit ümbruses elavate puuetega inimesteni. Lätis on tuhandeid puudega inimesi, kui vaid vähesed nendest on kuulnud Kristuse evangeeliumi.
Loengutes rääkisime kristliku abielu põhitõdedest, sellest, kuidas näha ennast Jumala silmadega ja koguduse „House of God“ pastor Samuel Thomas Valuathadathil rääkis sellest, miks Jumalal ei ole ükskõik, kui me kannatame. Viimase päeva loenguteema oli sellest, kuidas luua lähedasemat suhet Jumalaga. See loeng lõppes aktiivse diskussiooniga ja küsimustega selle kohta, kuidas saada päästetud, kuidas kuulda Jumala häält ja kuidas aru saada, et see on Jumal, kes sinuga räägib.
Sellel aastal olid kunstitöökojad võrreldes eelmiste aastatega erinevad. Algul oli kõigil võimalus voolida savist kruus ja järgmise töökoja ajal värviti kruusi. Imestusega jälgisime, kui loovad on meie osalejad ja kui ilusad ja huvitavad on nende tehtud kruusid.
Ka sel aastal oli meie programmis päev, kui me sõitsime 
Valdemarpilsi Noorte Missiooni Õppekeskusesse, kus osalesime seiklusrajal. Osalejad ootasid seda päeva kannatamatult, kuid need, kellele see laager oli esimene, olid natuke hirmul, kuulates „kogenud osalejate“ eelmiste aastate muljeid. Sel aastal andis Jumal meile imelise sooja ilma ja ainult natuke meeldivalt jahutavat vihma. Peaaegu kõigil osalejatel ja personalil oli võimalus mängida 20 m kõrgusel orava rolli. Füüsilised piirangud ei olnud lendamise õppimiseks takistuseks. Seiklusrada oli see koht, kus ratastooli kasutajad said sõna-sõnalt tiivad ratastele (inglise keeles Wings for Wheels) ja tõusid õhku. Teine element, „hiigelkiik“, oli suurem väljakutse ja seda proovisid vaid need, kes suutsid ennast kätega kinni hoida. 
Esiteks tõmmati nad üles 9m kõrgusele platvormile ja sealt edasi astuti samm ning lennati kiikuma. Ja just see 9 m kõrgusel tehtud samm tühjusesse, nõudis kõige suuremat vaprust. Sel aastal me kahjuks ei saanud kasutada ATV-d, aga me üürisime bagi ja suurem osa osalejatest sai sellega ringi sõita. Peale „närvesöövaid“ lendamisi, hüppeid ja sõite, saime nautida maitsvat õhtusööki vabas õhus. Juba teist aastat oli meil nii hea kokk, et osalejad hindasid ühehäälselt laagri parimaks „tegeluseks“ söömise 🙂
Õhtuti oli laagrilistel võimalik näha kristlasest mustkunstniku etendust; vaadata videofilmi „Joni“ (Joni Eareckson Tada); nautida kontserdi, mille andis Riia „Prieka Vests“ koguduse muusikagrupp „Vestnieciba“ (eesti keeles Suursaatkond). Peale kontserdi oli kõigil võimalus koos Jumalat ülistada. Laager lõppes armastussöömaaja- ja tunnistuste õhtuga, kus igaühel oli võimalus jagada laagrimuljeid. Peamiselt tänati selle eest, et oli võimalik kogeda nii palju huvitavat, kuulda Jumalast, nautida osalejate ja personali hulgas valitsenud ehtsat armastust ja südamlikkust.
Paljudele laagrilistele on see kogu aasta vältel ainuke võimalus kodust lahkuda ja kohtuda teiste inimestega. Ühele osalejatest oli see laager esimeseks korraks Jumalast kuulda. Paljud osalejatest olid juba kristlased, aga neil ei ole mingit võimalust osaleda jumalateenistustel. See laager andis neile võimaluse olla osaduses teiste kristlastega. Suur tänu kõigile, kes meie eest palvetasid, rahaliselt toetasid ja meile laagrisse appi tulid. Teie aitasite selle laagril toimuda!
Wings for Wheels team:
Kaspars, Evelyn, Ailita ja Baiba
Rohkem pilte saab näha siit