Wings for Wheels’i iga-aastane suvelaager Väljakutse toimus tänavu Spāre internaatkoolis 27. juunist 4. juulini. Osavõtjaid oli seekord 20, kuid koos assistentide, korraldusmeeskonna ning teiste lühemaks või pikemaks ajaks liitunud abilistega oli laagris pea 70 inimest, kes pärit seitsmest eri riigist ning lausa neljast eri maailmajaost! Väljakutseid, uusi tutvusi, rõõme ja eredaid mälestusi täis nädal toimus juba üheksandat korda.
Iga hommik algas ülistuse, 
palvehetke ja virgutusvõimlemisega. Järgnesid loengud asjakohastel ning väljakutsuvatel teemadel: kust leida julgust olemaks see, kelleks loodud oleme; kuidas olla inimene Jumala südame järgi; kes on tõeline kristlane ning vahest kõige intrigeerivamana loeng pealkirjaga „Kas kristlane tohib vaadata seebioopereid?” Uut õppida sai ka kunsti- ja videotöötubades ning lõbusates orienteerumis- ja sportmängudes. Suureks õnnistuseks oli võimalus käia füsioteraapias, juuksuri juures ning saada kohapeal professionaalide valmistatud ortoos, protees või tugivöö tasuta ja bürokraatiakadalippu läbimata.
Õhtuti lõõgastusime sõnas ja pildis Hong Kongi reisides või küllasõitnud bändi kontserti kuulates. Üksteist paremini tundma õppisime talendiõhtul, kus iga osaleja sai jagada veidi sellest, mis talle rõõmu toob. Reedene ekstreempäev üllatas künklikul ja kivisel maastikul mängitud laserpüssisõjaga. Ekstreemsused jätkusid õhtupoolikul, kui tihedalt taevast katnud pilved veel pool tundi enne lõkkeõhtu algust paduvihma, välku ja kõuekõminat jagasid. Just õigeks ajaks hakkas aga ilm selgima ning šašlõkki ja üksteise lugusid Jumala ustavusest saime nautida juba soojas õhtupäikeses.
Laager vääris oma nime ning pakkus võimalusi enese ületamiseks ja üllatamiseks kõigile osalistele. Sportmänge mängides ning mätlikul ja liivasel pinnasel orienteerudes nägid osavõtjad, et nende füüsiliste võimete piirid polegi ehk seal, kus nad on siiani neid arvanud olevat. Kuid rohkemgi kui ihule esitati väljakutseid hingele ja vaimule. Nii nagu assistente pani proovile kellegi käteks-jalgadeks olemine, nõudis osalejatelt omajagu julgust enda tundmatu abilise kätte usaldamine. Head kommunikatsiooni ja loovust nõudis ka meeskondlik ülesanne panna laagri lõpuks kokku videopäevik läbielatust. Mõne osaleja jaoks oli suurim katsumus hoopis talendishow’l kogu laagri ees kõnelemine või juba sellegi tunnistamine, et tal on talent, millest rääkida… Kauaaegsemad laagerdajad võtsid uusi väljakutseid vastu hommikusi palvehetki läbi viies või sportmängude korraldamisel abiks olles. Laagri lõpetanud armastussöömaajal andis Kaspars edasi kogu inimkonnale esitatud ajaloo suurima väljakutse – uskuda, et Jeesus Kristus on tõde, elu ja tee Jumala juurde. Tol õhtul võttis selle kutse vastu kaks inimest.
Väljakutse 9 oli suurepärane
illustratsioon Pauluse mõttele: „Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.” (1Kr 12:27) Oma erinevate emakeelte, vanuste, füüsiliste ja vaimsete võimete, oskuste ning iseloomudega olime sel nädalal laagrilistega pisike mudel Kristuse ihust selle vapustavas mitmekesisuses, igaüks peegeldamas killukest Jumalast enesest. Kaasatuse ning austatuse osas polnud mingeid eraldusjooni „tervete” ja „puudega” inimeste, kristlaste ja mittekristlaste, lätlaste või välismaalaste vahel. Osavõtjad, assistendid ja korraldajad täitsid erinevaid ülesandeid, kuid laagri õnnestumiseks vajasime üksteist nagu ühe ihu liikmedki. Ning Jumala armust sai sellest aeg, millele tänu ja rõõmuga tagasi mõelda.
Õnnistusi soovides,
Wings for Wheels
YWAM Riga (Riia Noorte Missioon)
Laagriliste videopäevikud on siin
Rohkem pilte saab vaadata siit.